Tripp vol 2

Juhtus ime - tüüp, kellelt korteri üürisime, koputas uksele mõni päev tagasi! Oli koos enda ülemusega ja ütles, et järgmine päev teeme lepingu. Uskumatu! Me nägime teda viimati kuu aega tagasi ja oleme talle vähemalt 10 korda vahepeal helistanud, millest ta on 2 korda vastu võtnud ja lubanud mõlemal korral, et "kohe saab lepingu ja postkasti võtme". No igaljuhul. Saime lõpuks võtme ja loodetavasti saame ka lepingu. Noh, vähemasti lootsime alguses nii. Nüüdseks on juba mitu päeva möödas ja ta on lubanud vahepeal juba kaks aega, millal tulla saab, nii et...

Käisime ükspäev ka postkontoris. Kuna meil võtit ei olnud postkasti, siis mõtlesime, et uurime, mis süsteem postkontoris on. Et kas saab niisama saata sinna asju ja saab küll.

Pico da Areeiro matkarada.

Üürisime veelkord auto samast kohast. Käisime seekord (22.okt siis) Pico do Areeiro (1818m) juures. Selgus, et seal oli u 7km matkarada mööda kaljusid. Üliäge! Aga suht külm oli seal pilve sees ja me olime suht ettevalmistamata, nii et ronisime u km seal üles-alla mööda rada ja siis tulime tagasi. Mõtlesime, et teinekord.  Päris kaua aega läks seal. Jõhkralt ilus koht!

Päiksetõus oli u 20min tagasi.

Täna ärkasime juba enne 7t üles, et veel autot ära kasutada. U 8:15 paiku jõudsime lennujaama lähedale ja vaatasime päikesetõusu seal. See oli ka päris huvitav. Päike on siin ikka jõhker latern, peaks ütlema.

Surfarid

Siis käisime veel väikses külas teiselpool saart nimega Porto da Cruz. Nagu ikka - väike küla kuskil kaljude vahel. Avastasime seal kogemata koha, kus algajad surfama õpivad. Peaks ka proovima.

Kirjutan nüüd nimedega ja kuupäevadega, et ma ise ka ikka aru saaks pärast, kus ma käisin. Aga terve saar on täis matkaradasid! Ülilahe! Sellise paraja pikkusega u 5-20km ja väga erineva raskusastmega. Paar tükki algavad siitsamast Funchali äärest juba peaaegu, kuhu saab linnaliinibussiga minna ja siis juba edasi matkata. Lähme tõenäoliselt järgmine nädal paari neist läbi hulkuma.

Ja siin siis pilte nüüd ka suvalise paigutusega (enamus Pico do Areeirolt):

Porto da Cruz ülevalt.

Siin on veel surfareid laineid ootamas.

Lennujaam

 

Pico do Areeiro

Pico do Areeiro

Pico do Areeiro

...

Ka rada. Mõlemal pool rada oli seal kohas kuristik.

Käisime hängimas

Madeiral lõppesid äsja valimised ja praegu on selle puhul nii hull pidustus ja ilutulestik, et ma vaevu kuulen üldse enda häält, kui räägin. Nagu sõda käiks siin kesklinnas.

Rendiauto.

 Igaljuhul - üürisime eile õhtul auto 24ks tunniks. Täna hommikul läksime siis väiksele ringile Madeirale. Mõtlesime, et aega on küll ja küll, et nii väikse ringi teeme, aga vot! Jäi puudu! Jõhker, kui ilus saar Madeira on. Poleks arvanudki. Üleval mägedes ei ole peaaegu üldse asustust ja esimest korda elus oli nii, et olen väljas ja absoluutselt mitte ühtegi häält ei ole kuulda. Ühtegi putukat, autot,  inimest, looma, lindu, tuult, mitte midagi! Väga imelik oli, aga ülilahe. Mõtlesime, et kindlasti peaks minema veel matkama. Täiesti haigelt ilusad vaated on pealpool pilvi. Sattusime just siis vaatama, kui Päike hakkas loojuma ka pilvede alla. 

Lehm. Seisis kogu aeg seal.

Tee peal kohtasime lehmasid küll. Mõned molutasid lihtsalt üllatuslikult keset  käänulist sõiduteed ja vahtisid totu näoga.  Lisaks sattusime mingi väikse tornikese juurde, mille tipus oli auk, mille peal oli kivi. Selgus, et seal all augus oli mingi väike klaaspudel pliiatsi ja paberiga, kuhu inimesed kirjutasid, kes sinna sattusid. Päris tihedalt kirjutatud oli. 

Teiselpool saart oli ujumiskohti ka paar tükki. Need oli ka päris ägedad. Põhimõtteliselt oli kaljude vahele ehitatud lihtsalt müür, tekitades looduslikud basseinid vms. Selliste kaljude ja lainetega, mis seal muidu on, oleks suhteliselt 50/50 ujumast tagasitulek elusana.  

Kõlar. Ühes restoranis.

"Basseinid" u 500m kõrguselt.

Siin pildil on Indrek ka.

Saare põhjaosa on siis kõvasti veerohkem ja suht palju voolas vett mäest alla ja mäest välja. Siin vasakul oleval pildil on ka siis näha veejoad. Hästi palju on tunneleid igalpool. All paremas nurgas põõsa taga piilub ka üks. Tahtsime tunneleid võimalikult palju vältida, et rohkem näha. Enamjaolt olid tunneli kõrvalt minevad teed suurte hoiatussiltidega, et sõitmine ainult omal vastutusel ja oli näha, et õigustatult - teed olid suht kive täis kukkunud.

 Saime auto 2h kauemaks (21ni täna), sest tüüp, kes autot rentis, oli kuskil koosolekul. Kui jõudsime autorendi juurde (meil kodust üle tee tegelt), siis teda loomulikult ei olnud (siiamaani ei ole veel ükski portugallane, kellega me rääkinud oleme, kuhugi õigeaegselt tulnud ega ka helistanud, kui on lubanud jms). Helistasime ja ütles, et juhtus midagi ja alles homme võtab auto. Vot selline lugu siis.

Paar pilti pilve pealt ka veel lõpetuseks. Me võtsime kaasa fotoka, kuid ei võtnud läptopi. Väga viga oli see. Esiteks sai fotoka aku tühjaks ja teiseks oleks võinud 3x vähemalt rohkem pilte teha, kui tegime! Viimased pildid kõrgemalt mägedest said telefoniga tehtud.

Loojuski

Pealpool pilvi

Ja veel...

Neljapäeval sain veel Piretiga kokku. Pidime tegelikult kõik peole minema, aga päikesepõletuse asjaoludel saime lihtsalt kahekesi kokku ja jõime paar õlle mingis pubis. Sain jälle ägedaid asju teada.

     Madeira on suhteliselt väike saar, nagu teada on. Umbkaudu 750 km2. Sellest tingituna on siin matmiskombed veits erinevad. Kui inimene sureb, maetakse ta maha juba 24h jooksul - palavuse tõttu kauem ei kannata hoida. Peied peetakse millalgi nädala jooksul. Mis on aga veits teistmoodi - 5 aasta pärast kaevatakse inimene uuesti üles - kui ta on piisavalt lagunenud, puhastatakse luud ja omaksed panevad luud endale kuhugi hoiule vms. Kui perekond puudub, lähevad luud ühishauda.  Kui ei ole piisavalt lagunenud, aetakse haud uuesti kinni.  Üks turistugrupp oli juhuslikult ja teadmatuses pealt näinud väljakaevamist ja suht ehmunud olnud. Maksimaalselt hoitakse ühte inimest hauas 10 aastat - ruumi pole. Kremeerimine siin eriti moes pole - katoliiklik saar siiski. Ahjaa - sellega seoses tuli meelde, et minu sünnipäev (13. mai), on siin kellegi katoliku pühaku sünnipäev. Fatima täpsemalt. Üks kontoritöötaja oli väga erutatud sellest ja rääkis kellegi teisega kohe, et "vaata, mis sünnikuupäev on" ja nad ütlesid, et kui ma oleks Portugalis sündinud, oleks ma kindlasti Fatima. Olid vist selle konkreetse pühaku austajad.
     Saari on siin päris mitu. Ainsad asustatud saared on Madeira ja Porto Santo. Ülejäänud saared on asustamata ja neil elavad kohati tarantlid.

     Siin saarel on mingid kuulsad Madeira aiad. Nii palju, kui kuulsin, oli aedade juures kõige huvitavam see, et juba 19. sajandil oli tooaegne krahv pidanud seal pidusid, kus kutsetel naistele oli kirjas, et riietusest võivad olla seljas vaid kontsakingad ja sellega pidigi piirduma.

    Siiani häirivad mind Madeiral ainult need hiigelsuured prussakad, kes tänavatel öösiti ringi kimavad ja siblivad. Ahjaa. Konnad on ka siia saarele  Euroopast sissetoodud lisaks küülikutele, rottidele ja hiirtele. 

     Siin üks pilt ka, et blogi ilusam välja näeks. Suht huvitav elamine on pildil - tee ääres kalju tühimikku on lihtsalt litsutud vike majake. Paremal ülevalpool servas on näha redelit ka, mis alguses tundus täiesti suvaliselt olevat seal, aga teiseltpoolt oli näha, et see viib mingisse kalju sees olevasse tunnelisse. Ju nad on siis ehitanud endale ruumid kalju sisse.






Koeri on ka hästi palju saarel. Meil on muidu ülivaikne korter, aga kaks koera elavad kuskil kuuldekauguses ja klähvivad päevad läbi. Üks klähvib suht heleda häälega iga päev ja üks natuke tumedama häälega veits vähem. Kui neid tähele panna, siis nad häirivad vahepeal.